Keel
Kõva tihend ja pehme tihend on kaks kõige olulisemat tihendusmeetoditventiilid. Nende põhiline erinevus seisneb tihenduspaari materjalis (kontaktosad, kui klapp on suletud).
Lihtsamalt öeldes: pehme tihend on nagu "kummist tihend" - see on hea elastsusega, võib saavutada nulli lekke, kuid ei talu kõrget temperatuuri ega kõrget rõhku. Kõva tihend on nagu "metall-metall" - see on tugevam, vastupidavam, sobib karmidesse tingimustesse, kuid selle tihendusvõime on veidi halvem.
Allpool on üksikasjalikum ja täpsem võrdlus:
| Võrdluse aspekt |
Pehme tihendiga ventiilid |
Kõva tihendiga ventiilid |
|
Tihenduspaari materjal |
Metall + mittemetall. Mittemetalliks on tavaliselt kumm (NBR, EPDM jne) või plast (PTFE, nailon jne). |
Metall + metall. Tavaliselt roostevaba teras, vasesulamid, tsementeeritud karbiidid (nt Stellite) või metall + keraamika. |
|
Tihendusjõudlus |
Suurepärane.Pehmete materjalide elastne deformatsioon võib täita mikroskoopilisi lünki, saavutades tavaliselt nulli lekke. |
Hea. Täiuslikku metall-metalli tihendit on aga raske saavutada; võib esineda väike leke. Mõned tipptasemel tooted võivad väita, et leke puudub. |
|
Temperatuuritaluvus |
Pole kuumakindel.Sobib normaalsele ümbritsevale temperatuurile, üldiselt ≤80°C või ≤250°C (olenevalt materjalist). Kõrge temperatuur võib põhjustada mittemetalliliste materjalide deformeerumist ja vananemist, mis põhjustab lekkeid. |
Lai temperatuurivahemik. Talub kõrgeid temperatuure (tavaliselt ≥250°C) ja madalaid temperatuure, millel on stabiilsed materjali omadused ja vastupidavus vananemisele. |
|
Survetaluvus |
Kasutatakse peamiselt keskmise kuni madala rõhuga rakendustes. Pehmed materjalid võivad kõrge rõhu all välja pressida või kahjustada. |
Suure metallitugevuse tõttu talub keskmist kuni kõrget rõhku, isegi ülikõrget rõhku (nt ≥35 MPa). |
|
Kulumiskindlus |
Vaene.Kergesti kriimustatakse keskkonnas olevate tahkete osakeste (liiv, keevisräbu, rooste) poolt, mis põhjustab tihendi rikke. |
Suurepärane.Metallist tihenduspinnad on kulumiskindlad ja sobivad tahkeid aineid sisaldavatele või erosiooniomadustega kandjatele. |
|
Tootmisprotsess |
Suhteliselt lihtne.Pehmetel materjalidel on teatav elastsus, mis nõuab madalamat töötlemistäpsust ja seega ka madalamaid kulusid. |
Kompleksne. Nõuab täppistöötlust, lappimist ja pinna kõvenemist, mis toob kaasa pikemad tootmistsüklid ja kõrgemad kulud. |
|
Kasutusiga |
Tihenduskomponentidel on alühemeluiga, altid vananemisele ja kulumisele, vajavad perioodilist väljavahetamist. |
Metallist tihenduspindadel onpikk eluiga, olles tugev ja vastupidav. |
|
Tüüpilised rakendused |
Puhas kandja, madal rõhk, normaalne temperatuur: nt kraanivesi, õhk, õli, veetöötlus. |
Kõrge temperatuur, kõrge rõhk, tahkete osakeste sisaldus, söövitav aine: nt aur, termoõli, küttegaas, kivisöegaas, õli, happed/leelised. |
1. Võtke arvesse kandjat ja temperatuuri: Kui kandja on puhas vesi või õhk normaaltemperatuuril, on pehme tihend hea valik, et lekkeid ei oleks lihtne saavutada. Kui aga tegemist on kõrge temperatuuriga auru, termoõli või söövitavate kemikaalidega, on kõva tihend kohustuslik, kuna pehmed tihendusmaterjalid lagunevad sellistes keskkondades kiiresti.
2. Kaaluge meedia puhtust: Kui torujuhe võib sisaldada tahkeid osakesi, nagu keevisräbu, rooste või liiv (tavaline uutes paigaldustes või vanades torustikevõrkudes), eelistage kõva tihendit, et vältida pehmete tihenduspindade kriimustamist.
3. Kaaluge rõhu reitingut: Tavapäraste keskmise kuni madala rõhuga torustike jaoks võib kasutada mõlemat tüüpi. Kõrgsurve või ülikõrgsurve rakenduste puhul on kõva tihend aga vältimatu valik.
